Eesti rahvusvahelise kaubanduskoja juht Tiit Tammemägi märgib, et riik juhib EAS-i kaudu ekspordipoliitikat ning korraldab ulatuslikku koolitust, ekspordiakadeemiaid ja ekspordirevolutsioone, õpetab ekspordiplaane koostama ja messidel käima ning moodustab äridelegatsioone. „Oleme unustanud, et kogu suurel tööl, mis on ära tehtud välisturule minekul, on üks oluline lõppvormistamise koht – see on tehing.
Tehinguoskuste koolitusele pole praktiliselt tähelepanu pööratud ja riigi vahendeid kulutatud,” lausub Tammemägi. „Oleme püüdnud seda lünka kommertsalustel täita. Meie koolitustel on tunnistatud, et kallis kooliraha on makstud ja nüüd tuldi odavalt ümber õppima, viidates nurjunud eksporditehingule,”ütleb ta.
ICC WBO ehk rahvusvaheline kaubanduskoda on ülemaailmne äriorganisatsioon, mis ühendab ja esindab maailma rahvusvahelises äris osalejaid, kes järgivad väärika äri ja vaba turumajanduse põhimõtteid. Sellesse klubisse kuulumine on justkui kvaliteedimärk, mis näitab, et tegemist on ausate reeglite järgi mängijatega. ICC Eesti liikmed kuuluvad automaatselt ka rahvusvahelisse kaubanduskotta. Kokku on sellel maailmas liikmeid paarisaja tuhande ringis. Organisatsioon on loodud selleks, et igakülgselt edendada rahvusvahelist äri, ühtlustada normatiivset ja õiguslikku baasi, muuta kaubandussuhted lihtsaks ja lepingud kõikidele kergelt ning üheselt mõistetavaks ja siduvaks. ICC-l on oma tüüplepingud, mis katavad pea kõiki ärivaldkondi, võimaldavad parandada tehingute kvaliteeti ja vähendavad lepingupoolte võimalikke kohtuvaidlusi. Neid lepinguid kasutades peaksid kauplejad saama igapäevaseid tehinguid teha ise, ilma kallist abi otsimata ja ostmata. Tammemägi peab üsna hämmastavaks, et rahvusvahelist kaubanduskoda Eestis eriti ei teata – peame ju ennast ekspordile orienteeritud maaks. ICC egiidi all välja töötatud normid (sh Incoterms), juhised, reeglid ja tüüplepingud kuuluvad professionaalse rahvusvahelise äri osalise riistakotti.
Kui ei teata, siis ka ei tunta. Teisisõnu: meie väliskaubanduse osalistel on palju kasutamata arenguruumi. Tellija võiks olla asjatundlik Organisatsioon saab tarne- ja tehinguolukordades objektiivset nõu anda. „Me ei tule teid vahekohtusse või kohtusse kaitsma, kuid võiksime nõustada, milline lähenemine oleks õige, kust võiks mingit abi otsida. Soovitada, kuidas teenusepakkujaga suhelda, milliseid seisukohti peaks omama, millele tähelepanu pöörama.” Kompetentsi puudust on Tammemäe sõnutsi ka eriteenuste pakkujate seas, nii et neilt ei pruugi saada parimat teenust. Ent kui tellija tunneb asja, siis informeeritud ja teadliku tellijaga käitutakse tõsisemalt ja arvestatakse temaga rohkem.
Ettevõtete teine võimalus on kasutada ära ICC võrgustikku, üle maailma asuvat 90 rahvuskomiteed. Seda paraku peasekretäri sõnutsi millegipärast eriti ei tehta. „Võibolla on seal suhtumist, et oh ma saan ise hakkama,” lausub Tammemägi. Kompetents ja koostöö on universaalsed mõisted, mis on ekspordi puhul eriti mõjusad. Väliskaubanduses osaleja kompetents on omadus, mis toimib eksporditehingu kõigis faasides alates esmakontaktide loomisest kuni võimalike vaidluste lahendamiseni. Koostöö tähtsust on Eesti puhul võimatu üle hinnata. Eduka koostööga saame leevendada oma mastaabiprobleeme. ICC Eesti ei väsi seda rõhutamast. Kahjuks ei saa me kiidelda suure eduga, tunnistab Tammemägi. Meie inimeste koostöövalmidus suureneb küll, kuid visalt. „Ei ole muret sellega, et meil võimeid alahinnatakse,” tõdeb ta. Mitmelgi puhul on välismaa kolleegid vihjanud, et meie müügioskused ei ole eriti head. See algab hoiakutest: me kipume end pidama väga kangeteks tegijateks. „Kiputakse nendes kohtades jalaga uksi avama, kus seda tehakse aeglaselt ja tuntakse protsessist mõnu,” selgitab Tammemägi. Tema sõnutsi juhtub pahatihti, et kuigi paneme ise pahaks, kui meie kirikusse tullakse võõraste psalmidega, oleme ise valmis seda võõras kirikus tegema.
Samuti on Tammemäe arvates vähenenud meie inimeste soov õppida. Ühest küljest on tegemist üldise pinnapealsusega, mis ei ole Eestile ainuomane, vaid hoogustub igal pool maailmas. Valitseb faktide üleküllus ja ettekujutus, et vastust on võimalik saada igalt poolt, näiteks Google’ist. Tammemäe toonitab, et sealt võib küll enamikul juhtudel saada konkreetsele küsimusele õige vastuse (eriti kui oskad õiget valest eristada), kuid valdkonna süsteemi Google’ist ei omanda. Teisalt mängib rolli inimeste töökoormuse suurenemine. Paljude tööajast täidab üha suurema osa mõttetu mittetöine sebimine, mille peab tingimata ära tegema, ehkki sel pole produktiivset sisu. Uusi nõudeid, õigusakte, aruandlust ja suisa jaburaid tõlgendusi (nt isikuandmete kaitse seaduse „rakendused”) tuleb aina juurde. Ollakse tööl väga seotud, koolipinki tulek tähendab, et midagi jääb tegemata ja see tuleb muul ajal ära teha. „Teeme väga palju mõttetut tööd. See võtab õppida tahtmise ja jõu ära,” nendib Tammemägi. „Teisalt ei saa eitada suuri võimalusi, mida uus aeg on kaasa toonud. Õnneks on meil arvukalt ka väga edukaid eestlasi, kes on kõik avanenud võimalused ära kasutanud: õppinud, süvenenud, käinud ja maailma näinud ning arenenud. Haritud ja õpihimuline inimene on Eesti edu alus. See tuntud tõsiasi kehtib endiselt,” lõpetab Tammemägi.